Head jälgijad!

Märkamatult on veebruari kuu läbi saamas. Täna peaks ametlikult lõppema väljakutse, mille endale võtsin. Aga tundub, et jätkan samas vaimus edasi. Lihtsalt on olnud hea kerge olla ja energiat on piisavalt palju olnud. Olen õppinud päris palju. Olen saanud klientidelt uusi huvitavaid tooteid ja mõtteid toitude valmistamiseks. Uurinud poodides etikette, saamaks selgust, mis millesegi on sisse pandud. Enne ei pööranud sellele eriti tähelepanu. 
Kui rääkida kaalust, siis võtsin selle kuuga alla vast selline 2 kg (või isegi 1,5 kg). Tavaliselt ei mõjuta nii väike kaalu kaotus eriti keha proportsioone. Aga mul on millegipärast jäänud endised riided natuke suureks (ühelt mu armsalt kliendilt tuli samasugune tagasiside).
Magusaisu tuli ühel õhtul ja siis maiustasin mangoga. Muidu on kadunud need esimese 10 päeva lössi vajumised õhtuti ja energiat on piisavalt. Eks keha harju teistmoodi toimetama.

Nüüd eilsest prohmakast. Hakkasin tegema kell 13.00 paiku putru hommikusöögiks. Kuna selgus, et täistera kaerahelbed on otsa saanud, siis otsustasin teha mannaputru (kuna on koolivaheaeg, siis poeg hommikul kodus ja talle väga meeldib see puder). Kuidagi üldse ei mõelnud, et manna tehakse ju nisujahust. Putrudele enam suhkrut ei lisa ja söön ise võiga. Hommikusöök söödud, tegin oma igapäevaseid toimetusi. Kella 17.30 paiku hakkasin sättima trennidesse ja tundsin, et kõhus oleks nagu hundil  "Punamütsikeses" hunnik kive. Lihtsalt nii raske oli olla ja energia tase oli väga madal. Tegin oma trennid ära ja olemine ei läinud mitte paremaks. Kell 20.30 koju jõudes oli ikka väga vastik ja ebamugav olla. Jõin soodavett, õunaäädika vett. Läksin veel õhtul poodi, et osta hapukapsa mahla (ülihea asi). Asi muutus pisut paremaks aga hommikul oli ka veel väga "täis" tunne. Kõht punnitas. Hommikused trennid mõõdusid samuti kerge energiadefitsiidiga. Kuna polnud eelmisest hommikust midagi söönud, mõtlesin, et peaks midagi sööma. Lippasin Lõunakeskuse Taluturust läbi ja ostsin erinevaid täistera helbeid kohe rohkem. 
Sain väga hea õppetunni. Kui pole harjunud enam nisujahu sööma ja seda siis korra manustad, ega olemine heaks lähe. Tekib raskustunne. Seda tunnet enam küll ei taha tunda. 
Olge mõnusad ja kihutame tervislikult edasi!

Teie Aina

Head jälgijad!

Selle kolmeteistkümne päeva jooksul on palju toimunud. Just minu sees. 
Tunnetus ja märkamine on muutunud. Tunnen, kuidas vibratsioon muutub. Tunnen nagu muutuksin "hõredamaks". Tunnen justkui minu sees tärkaks midagi - nagu varakevadine õrn lumikelluke.
 
Tajud muutuvad. Märkad, kuidas tahad süüa hoopis teistsuguseid asju kui varem. Tõelised leiud minu jaoks on juurseller, pastinaak. 
Hommikusöögiks isutab tihti täisterakaerahelbepudru järgi võiga. Praegugi mõeldes, läheb suu vett täis. Lisaks mõnus rukkine leib forelli ja pośeeritud munaga.
Magusa peale ei isuta ega mõtle üldse. See oleks nagu maailmast kadunud.
Ok, aitab toidu jutust.

Kirjutan siia ühest tõeliselt ägedast kogemisest. Teisipäeval tulin nagu ikka õhtul trennist, mõnulesin teleka ees ja avastasin, et üks küüs oli murdunud. Mul on aastaid juba geelküüned. Kuna küüs oli ikka tõsiselt lahti, siis tuli see geelküüs ära. Õnneks oli maniküürija juurde aeg kirjas ja pidin minema ta juurde järgmine hommik. Öösel magades, kui uni läks pisut õrnemaks, tundsin, kuidas küüs (mis oli ilma geelita) hingab. See oli nii võimas tunne:). Juba öösel sai selgeks, et minek maniküüri juurde jääb vist viimaseks. Hommikul läksin tipa-tapa küünetehniku juurde ja lasin kõik geelid eemaldada. Oli see vast mõnus tunne! 

Olge mõnusad ja nautige lumemõnusid:)
Homme pidage oma sõbrakesi meeles!

Hei armsad jälgijad!

Kindlasti tahate teada, kuidas mul need 6 päeva läinud on?

Ütleksin nii, et tänase seisuga ei ole energiat nii palju kui tahaks aga annan aru, et kehas toimuvad päris korralikud muutused ja protsessid, mis võtavad lihtsalt aega. Kuna kiireid süsivesikuid peale ei tule, siis peab keha hakkama teistmoodi toimetama ja hakkama saama ilma suhkru ja nisujahutoodeteta.
Ja puhastus on päris korralik - paar päeva tagasi avastasin, et näo ja keha peale on tekkinud väiksed punnid (nagu puberteedil). See on täiesti normaalne, sest jama hakkab vaikselt kehast välja tulema. Tunnen veel, et keha vajab päris korralikult vedelikku (vett), et mürke ja jääkaineid välja viia. Mina lisan vette ka pisut õunaäädikat, sest see viib sodi paremini välja. Jooge, jooge, jooge!

Lisaks on vahepeal peas kuidagi imelik. Pisut nagu uimane ja kõndides pisut (väga õrnalt) tõmbab tasakaalust välja. Aga see kõik on mööduv. Saan aru, et need on tõelised võõrutusnähud nagu sõltlastel.

Mida ma siis söön, kui tunnen, et tahaks midagi magusat või energiat andvat? 
Olen joonud peedimahla(annab hästi energiat ja puhastab verd), hapukapsamahla; söönud mõned õunad (võib ka rosinat, pähkleid) ja apelsinid. Puuviljasuhkrud on head aga neid ei ole hea palju tarbida. Täna õhtul on plaanis lõigata ananass lahti.
Lisaks ostsin täna poest toorkakao tuumasid (nipse). Need on ülihead puhtad energiaallikad, sisaldades ainult looduslikult esinevaid suhkruid. Neid võib julgelt lisada smuutile, pudrule jne. Ma tean, et osadele ei meeldi nad, kuna on natuke mõrkjad.

Kõik kes koos minuga selle tee ette võtsid, siis olge vaprad ja teeme ikka edasi, kui ikka iseloomu jagub. Osa teest on ju juba käidud:) Ja saab ju ainult paremaks minna, juhuu..

Mulle ikka meeldivad väljakutsed;)

Startisin täna suure põnevusega nisujahu ja suhkruvaba veebruariga.
Hommikul sai mõnuga põõnatud poole kaheteitskümneni. Seejärel pott tulele ja putru keetma. Automaatselt hakkad maitsestama soola ja suhkruga. Viimast ei lisanud ja siis taipad, kuidas oled tegelikult automaatreźiimil. Tavaliselt panen pudrule peale enda tehtud moosi, nüüd siis killuke võid.
Järgmine seik oli, kui läksime pojaga Gardestisse elutoa lauale kena eluslille ostma. Mina toimetasin oma lillede ja poti otsimisega, poeg valis endale meelepärast. Üks valik oli jäätis. Kui juba autos olime, et hakata sõitma (poeg roolis), tahtis ta jäätise ära süüa enne sõitu. Mina siis nagu muuseas, et anna jäätise lõpp (kõige magusam osa) mulle ja saame liikuma hakata. Siis jälle turgatas, et sel kuul magusat endale ei luba;).

Kuna homme on plaan teha kodujuustu pannkooke, siis käisin ka Taluturult läbi ja ostsin kaerajahu. Eks siis homme näe, kuidas pannukad välja kukuvad.

Igal juhul algus on olnud põnev, täis märkamisi ja taipamisi:)
Julgege teha muutusi ja koos on alati lihtsam!

Head trennifännid!

Täna hommikul tekkis mul tunne, et jätaks suhkru ja nisujahu veebruarikuul oma toitumisest välja. Ei tea, kas mõte tuli sellest, et on juba päris mitmeid kordi vastlakukleid söödud või millestki muust. Igal juhul vahet pole:). Kui tunne on, siis tuleb nii tegutseda. Olen seda põhimõtet juba pikemat aega järginud. Oma sisetunnet tuleb usaldada.

Kui ma olin seda mõtet natuke juba seedinud, siis see hakkas mulle järjest rohkem meeldima. Asi ei ole kehakaalus (tore on muidugi, kui mõni kilokene lahkub) vaid pigem selles tundes ja kogemuses, mis saan. Pole kunagi varem sellist otsust oma elus teinud ja paistab, et nüüd olen selleks valmis:)
Ootan juba kõike põnevusega: kas nahk läheb paremaks, kas tekib kergem-õhulisem tunne (mitte, et praegu väga raske oleks) jne. Igal juhul olen valmis seda kõike kogema ja ka teiega jagama:)
Võibolla inspireerib see kedagi! See oleks ju väga TORE:)